Õigeim hetk on käes siis kui tekib mõte oma kodu rajada. 

Juba selles faasis saab arhitekt konsulteerida kinnistu valimisel, lubatud ehitusõiguse väljaselgitamisel ja Teie vajadustega võrdlemisel ning lähteülesande koostamisel. 

Loomulikult võib pöörduda arhitekti poole ka siis kui loetletud sammud on juba läbitud ja järgmiseks etapiks on projekteerimine.

Lähteülesannet võib koostada ka ise, kuid üldjuhul sünnib see esimestel koosolekutel arhitektiga. 

Selle protsessi käigus selgitatakse välja ja fikseeritakse teie vajadused, (eri)soovid ja unistused. 

Hea lähteülesanne sisaldab endas:

1) Soovitud ruumiprogrammi loetelu, erisoovide loetelu

2) Eelistatud tehnosüsteemide kirjeldust

3) Topo-geodeetilist alusplaani

Sõltuvalt objekti keerukusest ja menetlevast omavalitsusest väljastatakse ehitusluba üldjuhul 4-8 kuud peale eskiisiga alustamist.  Seda eeldusel, et kinnistul on kehtiv detailplaneering või on võimalik kiirelt taodelda projekteerimistingimused. Seetõttu - kui on plaan ehitama hakata kevadel - tuleks projekteerimisega alustada hiljemalt sügisel.

Projekteerimine jaguneb neljaks staadiumiks:

1) Eskiis - selles faasis koostab arhitekt ruumiplaneeringu ja hoone põhimõttelise lahenduse. 

Eskiisprojekti staadiumis on põhiline rõhk arhitekti-tellija vahelisel kommunikatsioonil ja koostööl, mille tulemiks on professionaalselt vormistatud hoone ideekavand - mis on veel lihtsalt muudetav. Eskiisprojekti koosseisu kuuluvad lihtsustatud plaanijoonised, vajadusel iseloomulikud vaated-lõiked, asendiskeem ja ka 3D visualiseeringud.  

Eskiis ei ole alus ehitusloa väljastamiseks, kuid seda on vaja aluseks järgnevatele projekti staadiumitele ja enamasti ka ametkondadele esialgseteks kooskõlastusteks.

2) Eelprojekt - selles faasis koostab arhitekt koostöös ehitusinseneridega hoone tehnilise projekti ehitusloa väljastamiseks.

Eelprojekt on oma olemuselt on eskiisprojekti edasiarendus, millele lisandub seletuskiri ja täpsustuvad joonised vastavalt EVS 932:2017 ette nähtud mahule eelprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamiseks. Eelprojekti koosseisu kuuluvad asendiplaanilised joonised, plaanilised joonised, täpsustatud vaated ja lõiked, insenerosad ning rida muid ehitusloa taotluseks vajaminevaid dokumente. Eelprojekt koostatakse koostöös ehituskonstruktori, kütte-, jahutuse-, ja ventilatsiooniinseneri, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri, eletkriinseneri ning energiatõhususe spetsialistiga. 

3) Põhiprojekt - selles faasis koostab arhitekt koostöös ehitusinseneridega hoone täpsustatud tehnilise projekti ehitusmaksumuse arvutamiseks.

Põhiprojekt koostatakse koostöös ehituskonstruktori, kütte-, jahutuse-, ja ventilatsiooniinseneri, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri ja elektriinseneriga. Põhiprojekti tulemiks on dokumentide kogum mis on piisav ehitusmaksumuse eelarvestamiseks. Lihtsamaid hooneid on võimalik ka laiendatud põhiprojekti põhjal ehitada, enamasti aga tuleks koostada põhiprojekti edasiarendus ehk veelgi täpsem dokumentide kogum - tööprojekt.

4) Tööprojekt - selles faasis koostab arhitekt koostöös ehitusinseneridega ehitajale detailse dokumentide kogumi ehitamiseks.

Topo-geodeetiline uuring on maakera mõõdistusprojekt huvitatud asukohas. 

Topo-geodeetilise uuringu üheks tulemiks on geodeetiline alusplaan, mis on edasise projekteerimise aluseks ja sisaldab infot asukohas paiknevate maapealsete elementide (puud, põõsad, hooned), maa-aluste trasside ning kõrguslike parameetrite kohta . 

Cupid OÜ koostööpartnerite käest on võimalik uuring tellida. 

Eskiisprojekti koostaja on üldjuhul vaid arhitekt kuid edasistes projekteerimise staadiumites on sõltuvalt projekti eripärast  protsessi vajalik kaasata:

• dendroloog

• maastikuarhitekt

• sisearhitekt

• ehituskonstruktor

• elektriinsener

• kütte-, ventilatsiooni-, ja jahutuse insener

• vee- ja kanalisatsiooniinsener

• tuleohutusinsener

• energiamärgise koostaja

Ehitusluba kehtib viis aastat. 

Kui ehitamisega on alustatud siis kehtib ehitusluba seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest.

Kui hoonele on vajalik taodelda ehitusteatis siis riigilõiv ei kohaldu (hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 60 m² ja mitte kõrgem kui 5.0 m).

Ehitusloakohustusliku hoone puhul - juhul kui tegemist on elamuga - kohaldub riigilõiv summas 150€

Ehitusloakohustusliku hoone puhul - juhul kui tegemist on mitteelamuga (nt aiamaja kõrgusega 6.0m) - kohaldub riigilõiv summas 250€

Lammutuse puhul kohaldub riigilõiv summas 30€.